7. Peatükk: Ta teeb vist nalja.

Järgmisel päeval, reedel, kohtus Devin minuga enne esimest tundi."Tere Devin."

"Sama sulle ka. Mul on sulle uudiseid."

"Kurat, ära ütle, et kuulujutte on lisandunud."

"Ei ütle, sest kuigi sa oled ikka veel kuulujuttude populaarsuse tipus, ei kavatse ma sulle sellest rääkida. Mäletad, ma ütlesin, et teen natuke uurimistööd sinu jaoks?''

"Jah. Ja mina ütlesin, et lubasin oma tädile, kes on piirkonna prokuröri abi, et ma ei otsi midagi Susan Carverery kohta."

"Ja sa polegi otsinud." Devin tõmbas taskust oma flash draivi. "Mina olen. See on kõik siin peal. Ma kopeerisin kõige tähtsama ja lühema kraami eraldi Wordi docx failidesse. Eraldi fail on ka viidetega kraami kohta mis oli kopeerimiseks liiga pikk, sa võid ise vaadata kohti, kuhu need viited sind viivad. Ma tean, sa ütlesid, et ei peaks tema kohta midagi vaatama, nii et pead ise otsustama, tahad sa vaadata, mis flash draivil on või mitte.

"Leidsid sa palju?"

"Leidsin palju. Mul on ta aadress, missuguses gümnaasiumis ta käib, kus ta sündis, tema lihase ema ja isa nimed, kus ta alg- ja keskkoolis käis ja miks ta kasulapse programmis on.

"Kurat! Kuidas sa said mõningase osa sellest informatsioonist? Eriti see, mille pärast ta kasulaps on?"

"On hämmastav, mida kõike on võimalik teada saada kui sa ainult veidike kaevad."

"Aga ta on ju alaealine nii et enamust sellest, mille sa leidsid, ei oleks sa tohtinud üldse leida."

"Kõik on olemas, kui natuke kaevata."

"Ega sa seda ometi tumedas netis otsimas ei käinud?"

"Mine nüüd, ma ei jama tumeda netiga. Kõik mida vaja, oli mõned salasõnad pihta panna, et pääseksin mõnedesse huvitavatesse andmebaasidesse ja voilá, palju, palju infi. Ma lisasin ainult asjad, mis olid samasugused vähemasti kolmes erinevas allikas. Ma oleks võinud lisada palju enam, kuid see oleks võinud ebausaldusväärne olla ja seepärast kasutuskõlbmatu.

Ma vaatasin flash draivi, siis Devinit. "Kui palju see kõik sulle maksma läks?"

"Andmete peale kulus paar tundi minu aega ja sain nad tasuta. Flash draiv maksis Fry-s ühe taala ühes nende odavmüügi kastidest, kui ma viimati seal käisin. Ostsin neid kümme tükki."

"Küsin lihtsalt uudishimust, kui suur flash draiv on?"

"8 giga."

"Ohoo. 8 giga tala eest. See on hea tehing."

"Ära räägi! Igatahes on see minu ühetaalane kingitus sulle, Justin."

"Tänan, Devin. Oled mu numero uno parim sõber."

"Ah, pole ma nii hea midagi, semu!"

Me naersime ja panin flash draivi omale taskusse. Kuulsime esimest kella ja suundusime esimese tunni klassi poole et alustada veel ühte säravat päeva Los Arcose Gümnaasiumis.

~~~<<>>~~~

Peaaegu kohe, kui ma koolist koju jõudsin, helistas tädi Beth ja palus isal telefoni valjuka peale panna, et ma saaksin ka jutuajamist kuulata.

"Rob ja Justin, Susani vestlused LKA töötajaga ja piirkonna juristiga, kes tegeleb noorsoojuhtumitega, vabastati just praegu kohtuniku poolt. Tahan, et tuleksite minu kontorisse, ja ma selgitan teile, mida me teada oleme saanud. Ma ei taha seda telefoni teel teha. Sest kuigi vestlused on vabastatud, on nad ikkagi veel salastatud. Kuna te siia jõuate?"

"Kell on praegu neli," ütles isa. "Justin, on sul mingi põhjus, miks sa ei saaks kohe nüüd tädi Bethi kontorisse minna?"

"Ei. Kõlab nii, nagu saaksime lõpuks mõned vastused. Teeme ära."

~~~<<>>~~~

Kui me Martinezis maakonnavalitsuse hoones piirkonna juristi kontorisse jõudsime, juhatati meid väikesse konverentsiruumi.

Peale seda, kui meie vastuvõtja ära oli läinud, naersin ma. "Isa, see on niisugune väike konverentsi ruum, nagu tädi Beth rääkis, kui ma küsisin poolläbipaistva peegli kaudu ülekuulamisruumi vaatamise kohta.

"Ja tema ütles, et sa vaatad liiga palju telekat."

Hakkasin talle ütlema, et ma ei vaata liiga palju telekat, kuid mind katkestas tädi Beth, kes sisse tuli ja ukse kinni pani, siis aga meie vastu laua taha istus.

"Ma tean, et tahate Susani kohta teada saada," alustas ta isegi tere ütlemata. Meil oli vaja kohtu otsust, et teda vestlusele tuua. Ütleme nii, et hr. ja pr. Gage olid vähem kui koostöövalmid.

Vestlusel osalesid Susan Carver; tema kasuema pr. Linda Gage; Gage advokaat, Lawrence Wilde; Lisa Werth, Susani tugiisik LKA.st; ja Taylor Berman, üks meie meeskonnast, kes käsitleb alaealiste osalusega juhtumeid. Hr. Gagel polnud võimalik vestlusel osaleda. Kuna Susan on alaealine, suleti vestluse materjalid automaatselt. Justin, sulgemine tähendab, et vestluse materjali ei võimaldatud ei minul ega kellelgi teisel meie osakonnast näha, kaasa arvatud Taylor Berman, kes ise vestlusel osales.

Nii ei olnud mul võimalik näha, mida ta ütles.

"Me läksime Tayloriga kohtuniku juurde, kes vestluse tulemused sulgenud oli ja vaidlustasime sulgemise, kuna mõlemad pooled olid alaealised ja kuna Justin oli nõustunud oma intervjuu avatuks jätmisega - mis tähendab, et Susani advokaadil oli sellele juurdepääs - siis õigluse huvides peaks Susani intervjuu ka avatama. Kohtunik nõustus sellega vaatamata hr. Wilde ägedale vastuseisule.

Tädi Beth hingas sügavalt sisse ja alustas. "Esiteks küsis Taylor pr. Gagelt, kas nad viisid Susani haiglasse kui ta neile vägistamisest rääkis ja pr. Gage vastas, et tegid seda viivitamatult. Mina küsisin, kas haiglas võeti proove ja pr. Gage vastas, et ei tea sellele küsimusele vastust. Kui selgitasin, mis see on, ütles ta, et talle pole öeldud, et seda tehtud oleks. Ma küsisin, kas oli tõendeid selle kohta, et Susanit vägistati, siis tema vastas, et jah doktor oli öelnud, et näha olid seksuaalühte tunnusmärgid, sealhulgas rebenenud neitsinahk, mis oli põhjustanud verejooksu ta aluspükstesse. Ta ütles, et oli need prügi välja viies leidnud. Ta lisas, et doktor oli öelnud et proovideks polnud midagi võtta, sest ilmselt oli kondoomi kasutatud."

Ma segasin vahele. "Mul pole ühtegi kondoomi ja ma pole kunagi ühtegi peale pannud ega kasutanud, kui mitte arvestada selle ühe proovimist, mis meile esimese aasta tervishoiu tunni käigus anti."

Isa näitas käega, et ma peaks vait olema ja tädi Beth jätkas.

"Ma küsisin, kus vägistamine aset leidis ja proua ei tahtnud sellele küsimusele vastata, nii ma ei surunud seda peale ja plaanisin selle juurde hiljem tagasi tulla. Ma küsisin, kuna vägistamine toimus ja Susan ütles et laupäeval, kümnendal oktoobril."

Ma hakkasin suure häälega naerma. See katkestas tädi Bethi ja ma märkasin, et isa naeratas.

"Eelmisel laupäeval?" ütlesin mina. "Ta peab küll nalja tegema! Mis ajal eelmisel laupäeval?"

"Selle asemel, et mina sulle räägin," ütles tädi Beth, kuidas oleks, kui sina mulle räägid, Justin. Ma pean teadma igat kohta, kus sa laupäeval olid, igat inimest, kellega sa kohtusid ja kohtumiste alguse ja lõpuaegu. Ja ma tahan seda kõike salvestada." Ta avas oma portfelli ja võttis välja ja pani käima ühe nondest väikestest digitaalsetest diktofonidest.

Ma hakkasin jälle naerma. Tädi Beth paistis ärritatud olevat, nii otsustasin naermise lõpetada ja ta küsimustele vastata, üksikasjalikult. "Sa ju tead, et olen Los Arcose murdmaajooksu meeskonnas, õigus?"

"Jah ma tean seda, Justin."

"Hästi. Üheksandal ja kümnendal oktoobril oli meil kahepäevane murdmajooksu võistlus Clovises, Fresno lähedal. Olin koos 41 meeskonnakaaslasega ja nelja treeneri ja kolme võistkonna asjaajajaga. Reede hommikul üheksandal oktoobril kell kümme nelikümmend viis saime vabastuse koolitundidest . Lahkusime koolist sellel hommikul umbes kell üksteist. Sõitsime bussiga Los Arcose Gümnaasiumist Glovise Gümnaasiumi. Saime sinna umbes poole kolmeks. Eelvõistlused algasid kell kolm ja said läbi umbes kell kuus. Sõime õhtust Cool Hand Luke steegi majas. Ööseks jäime Holiday Inn Expressi, neli poissi toas, kaks igas voodis. Kogu meeskond oli ühisel hommikusöögil laupäeva hommikul. Laupäevane võistlus algas kell üheksa kolmkümmend ja oli läbi kolm kolmkümmend. Lahkusime Glovisest umbes kell neli kolmkümmend. Mina magasin suurema osa koduteest. Kui me Danvillesse jõudsime, äratas Phil Nakamura mind ja helistasin isale, nii et et ta saaks kooli juures olla, kui buss sinna jõuab. Meie buss saabus umbes kell kaheksa laupäeva õhtul."

"Isa, kas sa võiksid oma osa tädi Bethile esitada?"

"Võin seda teha. Saabusin Los Arcose Gümanaasiumi umbes kell seitse nelikümmend viis laupäeva õhtul. Buss sõitis sisse umbes kümme minutit hiljem. Selleks ajaks kui Justin oma spordikoti kätte sai ja me lahkusime, oli kell peaaegu kaheksa viisteist. Sõitsime koju ja Justin käis dušši all. Ta ütles, et on näljane nii läksime Cheescake Factorisse hilisele õhtusöögile. Jõudsime sinna umbes kell üheksa viisteist. Mina sõin Santa Fe salati. Justin sõi kreveti hautist ja juustukooki magussöögiks. Mis sorti see oli, Justin?"

Ma naeratasin. "Minu lemmik, hollandi õuna karamelli stritsel kahe suure lusikatäie päris vahukoorega."

Isa naeratas mulle, pead raputades, enne kui oma ütluse juurde naasis. "Ma jõin kohvi. Kell oli umbes kümme viisteist ja jõudsime koju kella poole üheteistkümne paiku. Justin läks otse magama. Mina vaatasin kella üheteistkümneseid uudiseid. Kui uudised läbi said, lukustasin maja uksed, lülitasin alarmi sisse ja kontrollisin Justinit. Ta magas ja norskas tasakesi. Siis läksin magama."

"Magasin kella üheksa kolmekümneni pühapäeva hommikul," ütlesin mina. "Olin äratuskella sellele ajale seadnud, kuna kella kümme kolmekümneks pidi Ryan meile tulema. Tõusin, käisin dušši all, pesin hambad, riietusin ja sõin hommikusööki. Ma polnud väga näljane, kuna olin nii rikkalikku õhtusöögi söönud, nii sõin neli röstitud vahvlit värskete maasikatega ja vahtrasiirupiga ja tassi kohviga, mis mul ärgata aitas."

Tädi Beth segas vahele. "Sa nimetad seda hommikusöögiks, mida sööd, kui pole päris näljane?"

Naersin. "Muidugi, võrreldes kaheksa peekoniviiluga ja kolme või nelja munaga ja kahe röstitud saiaga koos kreemjuustuga, mis mul harilikult võistluse järgseks hommikusöögiks on. Igatahes saabus Ryan just kui olin hommikusööki lõpetamas ja ma rääkisin talle võistlustest. Muide, tulin gümnaasiumi poiste arvestuses seitsmendale kohale. Mul on pildid, mis Phil minu mobiiliga võttis minust ja meie meeskonna teistest poistest. Kui tahad, võin nende koopiad sulle saata.

"Läksime Ryaniga tagaõue ja tegime umbes pool tundi korvpalli pealeviskeid. Siis tulime sisse ja vaatasime jalgpalli mänge. 49-d kaotasin New York Gigantidele ja Raiderid kaotasid oma mängu Denverile. Mõlemad kaotasid ühe puudutusega. Vaatasime ka teisi mänge ja Punast Tsooni, kuid ei mäleta, kes mängisid. Veetsime Ryaniga hulga aega kooli asjadest ja murdmaajooksu võistlusest ja tulevastest võistlustest rääkides.

"Ma arvan, et see vastab su kus-kuna-kellega küsimustele, tädi Beth. Susan Carver valetas, öeldes et ma teda laupäeval vägistasin. Mis ajal ta ütles vägistamise toimunud olevat?"

"Ma küsisin, mis ajal ja tema ütles, et pole selles kindel, kuid see oli pealelõunat."

"Ütlesid, et küsid hiljem, kus ta ütles et teda vägistati. Kas sa küsisid seda temalt?"

"Jah. Ta ütles, et see oli Civic pargis, metsases kohas, kus jalgrada ühineb Iron Horse matkarajaga.

"Beth, kuna vägistamine pidi toimuma laupäeva õhtupoolikul ja otse linnas, siis nad ilmselt ei teadnud, et Justin oli linnast ära, mõne tunni kaugusel Clovises," ütles isa. "See tähendab, et vägistamise jutt on vale ja ma tean, et kinnitus nagu oleks Justin Susani õde, on samuti vale.

"On veel midagi, mis mind häirib ja see võib olla väga tähtis," ütles Isa. "See on leitnant Brandon Gage. Ma kahtlustan, et ta on sellesse rohkem kaasatud, kui me näha võime."

"Mida sa sellega mõtled?" küsis Beth.

"Ma mõtlen, et keegi ärgitas Susanit teatama, et Justin on teda vägistanud," vastas isa. "Ma ei tea, miks oleks pr. Gage seda tegema pidanud. Ma mõtlen kogu aeg sellele, mida ütles politseinik, kes direktori asetäitja kabinetis Justinit arreteerida proovis. Ta ütles, et leitnant Gage oli neil käskinud Justini ilma arreteerimisorderita kinni pidada. Ta oleks pidanud teadma, et see seaduslik pole, kuid ta käskis ikkagi."

"Kas teate...," alustasin ma oma huult närides, "... nad ei teadnud, kes me oleme. Susan tuli sealt suveprogrammilt koju jutuga, et nägi oma kaksikvenda.

"Mis siis, kui leitnsnt Gage otsustas, et nad võivad raha teha, kaevates meie peale väljamõeldud vägistamise pärast. Nad ei teadnud, et ma avalikult gei olen, kuna Susan ei käi Los Arcose Gümnaasiumis. Nad ei teadnud, et isa on advokaat või et sina mu tädi oled. Võibolla arvasid nad, et oleme sobivad nende plaani jaoks."

Tädi ütles, "Ma usun, et see on võimalik stsenaarium, kuigi natuke kaugeleulatuv. Siiski on see praegusel hetkel sama hea kui iga teine hüpotees."

Ta pöördus mu isa poole. "Rob, kui see juhtum kohtusse läheb, võin ma oletada, et sina oled Justini advokaat?"

"Jah, olen. Kuigi ma pole kunagi esindanud alaealist, keda süüdistatakse teise alaealise vägistamises. Oma kaitsekõne ettevalmistamiseks vajan ma juurdepääsu vestustele, mis Susanil olid teie kontori töötaja ja LKA töötajaga. Kuna tema on kaebaja, peame ligi pääsema orginaal dokumentide koopiatele, nii et saaksime oma juhtumi ette valmistada."

"Ma tahaks väga teada, miks otsustas ta esitada valekaebuse enda vägistamise kohta minu poolt," ütlesin mina. "Ja see meenutab mulle midagi, mis mu sõber mulle täna koolis andis."

Rääkisin tädi Bethile ja isale Googli otsingutest, mida sõber minu jaoks oli teinud. Ma ei öelnud neile, et see flash draivil on või et see Devin Wong oli, kes uurimise tegi. Ma arvan, et isa saab aru et see Devin oli, kuna me parimad sõbrad oleme - peale Ryanit muidugi.

"Ma pole seda infi vaadanud, mis ta leidis. Kas on mingi põhjus, miks ma ei peaks seda nüüd vaatama?"

"Kas sa saad enne lugemist selle mulle saata?" Küsis tädi Beth.

"Muidugi."

"Hea küll, miks ei võiks sa seda siis teha. Kas see on paberil või digitaalne?"

"Ta ütles, et seal on hulk data faile ja viiteid kraamile internetis. Ma zipin nad ära ja saadan zip faili sulle niipea kui me koju jõuame. Ma kaitsen selle salasõnaga. Salasõnaks on ClovisHigh ilma vaheta kokku kirjutatud ja C ja H suurte tähtedega ja kõik ülejäänud väiketähed."

"Tänan Justin. Siinkohal tahan ma kohtumise lõpetada. Ma tean, et te tahate rohkem infi ja te olete ära teeninud vastused paljudele küsimustele, mis teil tõenäoliselt ikka veel on. Kuid see, mida te mulle rääkinud olete on pööranud juhtumi alaealise vägistamisest kuriteoks: vale avalduste esitamine politseile ja piirkonna prokuröri kantseleile. Nüüd kohe soovin ma kohtuda piirkonna prokuröriga, enne kui ta nädalavahetuseks ära läheb. Tahan kindlaks määrata, mida me Susan Carveri ja tema kasuvanematega teeme."