6. Peatükk: plaan

Olin närviline, muretsedes kas küsimus Ryani ja minu magamisest üheskoos tema voodis võiks esile kerkida. Võibolla panevad nad mind külalisteruumi magama. See oleks tõesti jama.

"Ma astun veinipoest läbi ja ostan pudeli veini tänutäheks tänase õhtusöögi eest, " ütles isa. "Kas sa mitte ei öelnud mulle, et Ryani ema teeb praetud kana?"

"Ah-ah. See on väga hea praetud kana ka. Tegelikult ta ei prae seda; ta katab ta nagu mingi koorikuga koos maitseainetega ja siis küpsetab seda ahjus, nii et see pole üldsegi rasvane."

"Kõlab hästi."

"Mis sorti veini sa võtad?"

"Valget veini, kas Chardinnay või Viogner."

"Ahh."

"Mida see 'ahh' tähendab, Justin?"

"See tähendab, et ma ei tea veinidest midagi ja sel korral, kui sa mul seda maitsta lasid, ei meeldinud see mulle eriti."

"Veini nautimine on midagi millega sa võid harjuda, kui jõuad kahekümnendatesse. Sama on õllega."

"Õlle nautimine on asi, millega ma kunagi ei harju. Nii palju kui mina tean, maitseb see lihtsalt vastikult. See pani mind röhatama, kui vanaisa möödunud suvel mulle seda maitsta andis."

"Kõige parem on alkoholist loobuda, kuni sa vanemaks pole saanud."

"Olen sellega nõus," vastasin mina.

Keerasime parkimisplatsile veinipoe ees. Ma ei saanud raadiot sisse lülitada, kuna isa oli auto võtmed kaasa võtnud. Nii nõjatusin ainult vastu seljatuge ja sulgesin silmad.

~~~<<>>~~~

Tüdruk oli teda eelmisel suvel näinud, seejärel hiljuti mõnel korral linnas. Tüdruk oleks temaga rääkinud, kui ta poleks nii häbelik olnud. Poiss nägi väga armas välja. Kuna iganes tüdruk teda vaatas, tundis ta kõhus kõditust.

Reede hommikul läksid tüdruku vanemad Nevadasse külla ema emale, kes elas Carson Citys. Nad ei jõua tagasi enne pühapäeva pärastlõunat. Tüdruk sõitis bussiga kesklinna Brodway Plaza ostukeskusesse. Ta ostis väikese külmutatud jogurti ja istus poe ette pingile, oma jäätisetopsi lakkudes, et sula jäätis ta riideid ära ei määriks. Keegi istus ta kõrvale ja tüdruk pöördus vaatama, kes see on. 'Oh Jumal,' mõtles ta, see on tema!'

"Tere," ütles poiss ja naeratas.

'Milline kena naeratus!' mõtles ta."Tere," vastas ta.

"Ma olen sind siin ümbruses näinud," ütles poiss. "Olen tahtnud tere öelda, aga ma olen ... noh, häbeliku võitu. Kui nägin sind täna siin üksinda istumas, otsustasin lihtsalt seda teha ja .. noh, tere öelda."

Tüdruk naeratas, "Mina ka. Tere ütlemise ja häbelik olemise osas."

Poiss naeris. "Nii et oleme samasugused, kas pole? Häbelikud."

"Ma avan ka nii, " vastas tüdruk.

"Ma tean su nime," ütles poiss. "Kena on sinuga nagu mitteametlikult kohtuda."

"Ja mina tean sinu oma ka. Ja on väga kena sinuga ka mitteametlikult kohtuda."

"Ootad sa sõpru?" küsis poiss.

"Ei oota, ainult veedan aega. Mul pole täna midagi muud teha. Hiljem sõidan bussiga koju."

"Kas sa süüa tahad?"

"Natuke."

"Kuidas oleks, kui läheksime California Pitsa Kööki ja teeksime väikese pitsa pooleks. Kui sa tahad ka." Poiss punastas.

"Tahan," ütles tüdruk. "Teeme hollandi moodi ja maksame pooleks."'

"See on nii kurb," ütles poiss.

"Miks?" küsis tüdruk.

"Ma mõtlesin, et see oleks rohkem kohtumise moodi, kui mina lõunasöögi eest maksaksin."

Tüdruk naeratas ja tegi silma. "Nii et sa tahtsid mind kohtumisele viia?"

"Ah-ah." Ta punastas jälle.

"Hea küll, ütleme, et sa viid mind kohtumisele, kuid me maksame lõunasöögi eest mõlemad."

"He küll, kui sa sedasi tahad," vastas ta naeratusega. Ta tõusis ja ulatas tüdrukule käe, aitamaks tal tõusta.

"Las ma viskan selle ära," ütles tüdruk ja viskas prügikasti selle, mis külmutatud jogurtist järele oli jäänud.

"Kas ma võin sind jalutamise ajal käest kinni hoida?" küsis poiss.

"See ei lase sul häbelikuna paista," vastas tüdruk. Ta naeratas poisi pettunud ilmet nähes. "Kuid vastus on jah, mulle meeldiks jalutamise ajal käest kinni hoida."

'Oh Jumal,' mõtles ta, 'see ei kosta minu poolt ka kuigi häbelikult.'

"Sa ei paista ka eriti häbelik olevat," ütles poiss. See ajas tüdruku naerma. "Mis siin nii naljakat on?'' küsis poiss.

"Ma mõtlesin ka seda. Kuid tegelikult on kena sinuga käest kinni hoida."

Poiss hingas sügavalt sisse ja naeratas. "Ma mõtlesin ka just seda sama. Käest kinni hoidmine tundub kena."

Pitsa söömise ajal lobisesid nad koolist ja sellest, mida neile meeldis teha. Vestlus olin natuke kohmakas ja veidike piinlik, kuna nad olid kaks häbelikku teismelist, kes teineteisega tuttavamaks said. Kui nad lõpetasid ja olid valmis lahkuma, hingas poiss sügavalt sisse ja küsis, "Kas sul on nüüd midagi teha?"

"Ei."

"Tahaksid sa filmi vaadata? Kui sa nõus oled, ostan ma meie piletid. Teen välja. Ilma vastu vaidlemata. Ja kui see sobib, on see päris kohtumine."

"Hästi. Mulle see meeldiks."

Kui nad kinno jõudsid, küsis poiss, "Mida sa sooviksid vaadata?"

"Mul ükstapuha."

"Kuidas oleks midagi, kus pole palju rahvast?" Poiss pigistas kergelt ta kätt. See tekitas tüdruku kõhus veelgi enam kõdi. Ta värises kergelt.

"Tundub olevat hea mõte, väga hea mõte," ütles ta.

*Mida ma ometi teen?' küsis ta endalt. Ta vaatas poissi. 'Tegelikult tean ma täpselt, mida ma teen. Ema oleks šokeeritud.'

Poiss osutas posterile. "Vaata, see on üks Rootsi filme subtiitritega. Posteri järgi on see sünge ja igav. Kõlab perfektselt!"

Tüdruk naeris. "Ah-ah. Teeme ära!"

Nad läksid sisse ja poiss ostis kummalegi väikese koka ja kahepeale väikese popkorni. "Kas väike popkorn kahe peale on ok? Minu arvates on neli taala väikese koti eest maanteerööv. Minu isa ütleb alati niimoodi."

"Mul on pitsast veel kõht täis. Ma võtan natuke ja sa võid ülejäänud ära süüa."

"Hästi," ütles poiss. "Tahad sa tagareas istuda?"

"Tahan."Nad läksid tagarea keskele ja istusid. "Paistab, et oleme siin ainukesed, " kommenteeris tüdruk.

Film oli sünge, kuid mitte igav, nagu nad olid arvanud. Seal näidati täiesti alasti tegelasi. Tüdruk imestas, kuidas viieteist aastane sai osta piletid filmile, milles näidati alasti inimesi.

"Oled sa kunagi näinud alasti kutti nagu see?" sosistas poiss

"Ei. See on justkui huvitav," sosistas ta, "välja arvatud kui karvane ta on. Kas kõik mehed on sellised?"

"Ei ole. Mina kindlasti ei ole, ainult kaenal all ja kubemes," vastas poiss.

Tüdruk itsitas. "Sellel tüdrukul on ka palju kubemekarvu."

"Jah on. Poisid koolid kutsuvad seda puhmaks ja nüüd ma näen, mille pärast."

"Tüdrukud kutsuvad seda ka samamoodi."

Poiss pani käe talle ümber. "kas ma võin oma käe..."

Tüdruk katkestas, "Jah, see on kena." Ta tõstis oma tooli käetoe üles ja nihkus paremale nii et nad olid üksteise vastu surutud. "Minu arvates on nii kenam."

"Ma arvan ka, et nii on kenam," ütles poiss.

Nad istusid niimoodi mõnda aega ja film muutus igavaks - ei näidatud rohkem paljaid inimesi.

Tüdruk pani oma parema peopesas poisi vasakule jalale. "Kas see on ok? Mu käsi hakkas kangeks jääma."

Umbes kümne sekundi pärast poiss vastas, "Jah, on küll. Mul hakkab ka kõvaks minema."

"Tahad sa oma kätt minu ümbert ära võtta?“ küsis tüdruk.

"Ma ei mõelnud seda."

Ta mõtles, mida poiss oli öelnud ja tõi kuuldavale õhu ahmimise kominatsioonis itsitusega. "Oh!"

Lõpuks sai film otsa.

Kui nad kinost välja astusid, küsis tüdruk, "Tahaksid sa minu poole tulla ja natuke aega veeta?"

"Amm..."

"Minu rahvas on läinud kuni homme pealelõunani. Kodus pole kedagi."

Nüüd tõi poiss kuuldavale õhu ahmimise kombinatsioonis itsitamisega. "Oh!"

Mõnesekundilise vaikimise järel küsis ta, "Mida sa tahad teha?''

"Olen kindel, et leiame midagi huvitavat."

"Sa mõtled...?"

"Kui sa tahad."

"Tahan."

"Saad sa hiljemaks jääda?"

"Helistan oma rahvale ja ütlen, et jään ühe oma sõbra juurde videomänge mängima. Teen seda paaril korral kuus, nii et see pole probleem. Ja nad ei kontrolli kunagi. Kuidas me su majja saame?"

"Sõidame bussiga, mis läheb Larkey parki. Me elame seal lähedal. Kas sul bussikaart on?"

"On."

Bussipeatusse minnes hoidsid nad käest kinni.

~~~<<>>~~~

Ärkasin üles, kui isa auto juurde tagasi tuli.

"Neil oli odav väljamüük. Osta pudel veini ja saad teise samasuguse viie sendi eest."

"Ohoo, tundub hea tehing olevat."

"Ongi. Nüüd on mul pudel pr. ja hr. Lernerile ja teine kojuviimiseks."

"Kas ühest pudelist jätkub?"

"Minule küll, kuna joon ainult ühe klaasi. Sõidan autoga ja me ei soovi liikluspolitsei käest trahvi saada."

"Kas selle pärast, et oled advokaat?“

"Selle pärast, et ma ei taha purjus peaga sõita - mitte kunagi. Ja sina peaks selle tähtsa reegli ka meelde jätma."

"Sa ei pea minu pärast muretsema. Ma olen filmides näinud, kui inimesed joovad ja enese üle kontrolli kaotavad. Ma ei taha kunagi enese üle kontrolli kaotada. Alkohol ega narkootikumid pole minu jaoks."

"Seda on praegu kerge öelda, kui sa viisteist aastat vana oled. Kui sa vanem oled, sul on sõbrad, kes joovad ja sulle tekib kõva eakaasluse surve nendega ühineda."

"Mul on kaunis tugev tahtejõud. Mina võin vurtsu juua, kui nemad õlut või mida iganes joovad."

"Tubli, Justin. Olen sinu üle uhke."

"See seal vasakul, põlema jäetud välistuledega, on nende maja. Ryan ütles mulle, et sa võid nende sissesõiduteele parkida."

Õhtusöök oli suurepärane, samuti oli seda ka vestlus. Kolm täiskasvanut rääkisid lõbusaid lugusid sellest ajast, kui nad gümnaasiumis ja kolledzis käisid ja meie Ryaniga rääkisime mõned naljakad ja imelikud asjad, mis Los Arcose Gümnaasiumis olid juhtunud. Peale õhtusööki läksid nad elutuppa ja rääkisid sellest, kuidas kaks poissi peaks lähenema oma kodutöö tegemisele teisipäeviti ja neljapäeviti.

"Me teeme selle niipea, kui koju oleme jõudnud," ütles Ryan. "Noh, arvatavasti sööme natuke midagi, töö tegemise ajal. Minu magamistoas pole piisavalt ruumi, nii et kui see sobib, toome me oma sülearvutid söögituppa ja teeme oma kodutöö seal."

See paistis hr. ja pr. Lernerile eriti meeldivat. Ryanil oli paaris aines raskusi ja me olime Lernereid veennud, et teeme oma kodutöö iseseisvalt ja siis vaatame üle teineteise vastused.

Minu kodus teeme me kodutöö köögilaual. Isegi kui mu tuba oli suurem kui Ryanil, oli seda suuremal laual kergem teha, kui minu toas väikesel kirjutuslaual.

Peale seda, kui olime lõpetanud kodutöö korraldusega ja asjadega, mille kallal me koos töötame, teatas pr. Lerner. "Kardan, et mul on sulle halbu uudiseid magamise korraldamise suhtes, Justin."

"Kurat, läheb lahti," mõtlesin mina.

Pr. Lerner jätkas, "Loodetavast oled sa tugeva unega, kuna Ryan norskab."

"Ma ei norska!" urises Ryan. "Vale puha!"

"Norskad küll," ütles pr Lerner. " Kas ma mängin sulle ette sinu norskamise salvestuse, mille ma mõni kuu tagasi tegin?"

"Ma toon sulle mõned hingamisplaastrid, mida tv-s reklaamitakse," ütlesin ma Ryanile. "Kuid ainult siis, kui sa mind üles ajad. Ma olen kõva unega."

"Seda võin ma kinnitada," ütles isa. " Justinit on hommikul pea-aegu võimatu voodist välja saada."

"Kuule, see pole tõsi esmaspäevast reedeni! Ainult laupäev ja pühapäev on need, kui ma mõne lisa minuti magada tahan."

Isa raputas pead. ”Rohkem nagu mõne lisa tunni."

"Kas te kolm olete meie solvangutega lõpetanud?" ütles Ryan. "Te ju mõistate, et väänate meie noort mõistust nii, et me ei suuda enam tõde valest eraldada. Justin, minu arvates peaksime ülakorrusele minema, kus me kuule vanade inimeste külmaverelist valet."

"Te kaks kaduge üles, enne kui ma teile 'vanu inimesi' teen!" naljatles hr. Lerner.

"Khm! Saime vihjest aru!" hüüdis Ryan ja läks minu ees elutoast välja ja trepist üles. Kui tuppa saime, sulges Ryan ukse.

"See tuli perfektselt välja. Ja Justin, ma ei norska. Või kui, siis üldsegi mitte kõvasti. Ainult tasane nurrumine, nagu kassipojal."

"Vaatame. Kui sa norskad, võime me noid hingamisplaastreid kasutada."

"Tore. Nüüd aga suudleme! Olen praktiliselt oma hambaid teritanud, oodates et seda teha saaksime." Ryan haaras mind ja me veetsime mõned minutid suudeldes ja teineteist katsudes. Liigagi kiiresti kuulsime Ryani isa meid hüüdmas, kuna minu isa tahtis koju minema hakata.

"Koduteel hingasin sügavalt sisse ja välja. "Mul on hea meel, et seksi küsimust üles ei võetud."

"Võeti küll."

"Mida? Kuna?"

"Peale seda, kui te üles olite läinud. Nad teavad, et te seda tegema hakkate, kuidas iganes te seda nimetate. Nad eelistavad, et teeksite seda meie kodudes, selle asemel, et püüda leida mõnda teist kohta, mida arvatavasti politsei jälgib, või kus te vahele võite jääda."

"Sina ja Lernerid paistavad väga avatud mõtlemisega olevat. Mitte midagi sellist, nagu mõnede meie kooli laste vanemad." Vaikisin mõne sekundi. "Muidugi on enamus nendest poisid ja nende tüdrukud. Seal on suur  vahe, kui lapsed peavad kindlad olema, et tüdruk rasedaks ei jääks."

"Jah, sul on õigus. Kuid ikkagi peate te Ryaniga monogaamseks jääma. Mitte seksima kellegi teisega, ei poisi ega tüdrukuga."

"Tüdrukutest rääkides, ma ootan, kuna saame rohkem teada Susanist ja ta valest minuga seksimise kohta."

"See on hea küsimus. Loodan, et varsti."

"Jah. Mina ka."

~~~<<>>~~~