Heidikud

Autor: Cole Parker

9. peatükk

Mõni päev hiljem vaatas Will kodust jalgpallimatši, kus kohalolek oli kohustuslik. Pärast seda suundus ta oma maja poole, mis asus veidi eemal üle krundi. Nagu ikka, kõndis ta üksi. Ja siis äkki polnud teda enam. Ta tõstis pilgu murult, mida ta oli vaadanud, ja leidis ühel pool Hogsfordi ning ka kaks teist poissi, ühe tema teisel pool ja teise tema taga. Ta tundis, kuidas ta süda kiiremini lööb.

" Neil oli vist sinu suhtes õigus, sa väike homo. Sa oled rumal. Ma ütlesin sulle, et ära sõbrune Blake'iga. Sa ütlesid, et ei tee seda. Sa tegid seda ikkagi. Nii et sa tegid seda, mida ma käskisin sul mitte teha, ja valetasid mulle, kui ütlesid, et hoiad temast eemale. Mida me sellega peale hakkame?"

Will vaatas ringi. Seal oli ka teisi poisse, aga mitte kedagi eriti lähedal ja keegi ei vaadanud neid nelja. Ta arvas, et võiks ilmselt appi karjuda, aga see kõlaks tobedalt, sest lõppude lõpuks kõndisid need poisid lihtsalt temaga. Kui inimesed tema karjumise peale vaatama pöörduksid, siis mida nad näeksid?

Ta kõndis edasi ja ülejäänud kolm püsisid tema lähedal.

"Hei, ma küsisin sinult ühe küsimuse. Mida me sellega peale hakkame? Mida sa vastad, homo?"

Will ei vastanud ikka veel. Ta tõmbus tagasi oma kesta, sellesse, mis oli olnud tema elukoht nii kaua, kuni Liam oli suutnud selle veidi lahti murda.

"Olgu, kui sa kardad vastata, siis ma ütlen sulle. Juhtub see. Sa saad peksa saama ja iga päev, kui ma sind selle homoga teed joomas näen, saad sa seda uuesti. Vaatame, kui kaua sul õppimiseks aega läheb."

Hogsford heitis kiire pilgu ringi ja noogutas siis oma sõpradele. Nad liikusid lähemale, varjates Willi oma kogukusega. Siis lõi Hogsford Willi kõhtu, kukutades ta põlvili. Seejärel lõi Hogsford teda kõvasti vastu õlga, lüües ta pikali.

„Keegi ei näinud midagi, roomaja, ja kui sa midagi ütled, on see sinu sõna meie vastu ja siis sa alles saad. Hoia nüüd sellest homost eemale või saad veel rohkem.“

Kolm poissi kõndisid minema. Keegi ei paistnud Willi maas lamamas märkavat. Keegi ei tulnud teda aitama. Ta ei teadnud, kas see oli tema pärast või sellepärast, et nad olid näinud, kes seda temaga tegid, ja ei tahtnud sekkuda millessegi, mis oli seotud Hogsfordiga.

Kui ta hingamine oli taastunud, tõusis ta püsti ja läks tagasi oma maja poole. Ta pidi enne teed pikali heitma.

Heidikute kodu Järgmine peatükk