9.Peatükk: Kohtumine
Kell kuus kolmkümmend saatis isa mulle tekstisõnumi et ta on õhtusöögiks pitsa tellinud. Ta palus mul uksekella jälgida, kui pitsapoiss saabub. Jah, me olime mõlemad kodus, isa oma kabinetis. Tavaliselt saadab ta mulle tekstisõnumi, kuna see on kiirem ja mina ei saa öelda, et pole kuulnud et ta mul midagi teha on käskinud. Igatahes lõpetasin ma oma kodutöö, välja arvatud inglise keeles, nii läksin ma alla elutuppa ja hakkasin lugema lühijuttu, mis meile üles oli antud et kirjutaksime oma arvamuse, nagu kriitika, aga keskendunud sellele, mida ma loost arvasin.Kui pitsa saabus, andsin sellest isale teada, siis avasin karbi ja panin selle köögilauale. Lõikasin tükid lahti, panin välja salati, mis oli ka tellitud ja me istusime maha õhtust sööma. Alul rääkisime söögilaua juttu, öeldes selliseid asju nagu, "Palun ulata salatit," ja "Ma panen pitsa ahju sooja, nii et kas sa tahad oodata või soovid kohe veel ühte tükki?" ja nii edasi.
Lõpuks otsustasin minna asja juurde, mida ma arutada tahtsin.
"Kas sa lõpetasid Susan Carveri dokumentide lugemise?"
"Jah, kuigi ma ei lugenud kõikki dokumente põhjalikult läbi, eriti noid, millede kohta ainult viited olid antud."
"Ja?"
"Justin, ma olen mõelnud selle üle, mida sa ütlesid. Olen sellega nõus, et Susan Carveri osa kinnikatmisega ja sinu jätmine su kurikuulsusega on vale. Kui tädi Beth ei tule välja millegi muuga, arvan ma, et peame survet avaldama kohtuistungi osas ja vaatama, kas ringkonna prokurör sellega nõus on. Kui ta seda pole, peame võtma seisukoha, et esitame tsiviilhagi.
"Pea nüüd! Mida tädi Beth mõtleb, kui sa talle seda ütled?"
"Ma ei tea. Saan seda teada, kui talle helistan."
"Kas ma võin kõnelust pealt kuulata?"
"Las ma räägin temaga alguses privaatselt dokumentidest. Siis aga ütlen talle, et tahan sind vestlusesse kaasata."
"Hästi. Ma jään elutuppa." Elutuba on kohe isa kabineti kõrval, nii kuulen sealt, kui ta mind hüüab ja saan kohe vestlusesse sisse hüpata.
Ma koristasin köögi ja panin poole sellest, mis pitsast üle oli jäänud, sügavkülma ja ülejäänu külmikusse. Siis läksin tagasi elutuppa, võtsin oma tabelarvuti ja lugesin kodutööks antud lühijuttu, mõeldes, kuidas ma oma vastuse sellele kirjutan - see tuli esmaspäeva hommikul enne inglise keele tundi ära anda. Mõtlesin välja, mida ma oma vastuses öelda tahan ja tegin märkmeid.
Ei läinud kaua aega, kui isa mind oma kabinetti vestlusega ühinema kutsus.
"Beth, Justin on meiega ühinenud. Ma olen telefoni valjuka peale lülitanud.
"Tere, tädi Beth," ütlesin.
"Tere Justin. Eeldan, et sa tead, et mu plaan kohut vältida on sinu advokaadi poolt põhja lastud."
Vaatasin isa poole ja kergitasin kulme, küsimaks, kas see mida tädi Beth ütles, oli sama moodi kui minu seisukoht oli olnud. Ta noogutas vastuseks.
"Jah, ma tean seda. Nii et mis on järgmine samm?"
Ma räägin Lawrence Wildega ja kuulen mida ta ütleb. Püüan teda nüüd kätte saada, kui ta saadaval ei ole, proovin homme uuesti."
"Homme on laupäev," ütlesin mina. "Võibolla ei õnnestu sul temaga enne esmaspäeva rääkida."
"Selline võimalus on olemas, kuid ta ütles, et võin talle igal ajal helistada. Ma annan sulle teada, kui teda täna õhtul kätte ei saa, ja siis homme ka. Pärast seda, kui temaga rääkinud olen, ma helistan ja me võime selle üle arutleda, mida ta ütleb."
"Tädi Beth, ma kavatsen noid dokumente, mis ma sulle saatsin, lugema hakata," ütlesin ma.
"Ma ei saa sind selles takistada. Ma tõesti eelistaksin, et ootaksid, kuni olen rääkinud Lawrence Wildega, enne kui neid loed. Vaatame, milliseid järeleandmisi on ta valmis tegema, et kohut vältida."
Kurat! "Hästi, see ei rõõmusta mind, kuna mind huvitab väga, mida mu sõber Googliga otsides leidis. Kuid ma ootan, kuni sa temaga räägid ja meile tagasi helistad. Kui sinust esmaspäeva hommikuks kella kaheksaks midagi kuulda pole, siis hakkan ma neid lugema."
"See on vastuvõetav. Jätan nüüd teiega hüvasti ja püüan Lawrence Wildet kätte saada."
"Hästi, Beth," ütles isa, "me kuuleme sinult hiljem. Nägemist."
~~~<<>>~~~
Läksin oma tuppa ja hakkasin kirjutama vastust lühijutule. Umbes tund aega hiljem, umbes veerand üheksa, saatis isa mulle teksti: "Oleme Bethiga telefoni ühenduses. Palun oota mõni minut elutoas."
Läksin alla ja ootasin, kuni ta tädiga rääkis, siis kutsus ta mind oma kabinetti vestlusega ühinema.
"Beth, Justin on nüüd siin. Oled valjuka kaudu kuuldav."
"Justin, ma kordan sinu jaoks, mida ma su isale ütlesin. Gaged tahavad kokkusaamist esmaspäeva pärastlõunal poole kahe ajal siin, suures konverentsiruumis. Sinna tulevad: Susan Carver; mõlemad pr. ja hr. Gage; Lisa Werth, Susani LKA tugi-isik; Lawrence Wilde, Susani advokaat; Taylor Berman, üks meie noorte ala spetsialistidest; ja Roger Thomas, kes on samuti noorsoo spetsialist. Me tahaksime, et te mõlemad ka seal oleksite. Kas te saate seda teha?"
"Mina saan," ütles isa. "Justin, sul on esmaspäeval koolitunnid. Kas sa saad pealelõunastest tundidest puududa?"
"Ma ei näe põhjust, miks ma seda ei saaks," ütlesin ma. "Mul pole esmaspäeva pärastlõunal ühtegi kontrolltööd, nii peaks see võimalik olema. Tädi Beth, kui kaua kokkusaamine kestab?"
"See peaks poole neljaks või kella neljaks läbi olema. Annan teile kirja, kus on öeldud, et peate piirkonna prokuröri kantseleis kokkusaamisel osalema; sa võid selle teisipäeva hommikul esitada kui ametliku põhjuse tundidest puudumisele."
"Beth, palun üle Justinile, millest kohtumisel räägitakse."
"Hästi, Justin, meil oli Tailor Bermani ja Lawrence Wildega täna õhtul konverents vestlus telefoni teel. Ütlesime, et sul on raudne alibi laupäevaks, kümnendaks oktoobriks, et olid Clovises murdmajooksu võistlustel, et lahkusid koolist reede hommikul kella üheteistkümne paiku ja et sa ei tulnud Los Arcose Gümnaasiumi tagasi enne kui kella kaheksa paiku laupäeva õhtul.
"Saatsin Susan Carveri sünnitunnistuse hr. Wilde telefonile. See tõestab, et ta pole suguluses ei sinu ega su isaga. Uurimise tulemusena selgitasime välja, et Susani vanaema on Utahist. Ilmneb, et ta pole teie perekonnaga suguluses; see on kokkusattumus, et teie perekonnanimed samad on. Muidugi pole see nii usaldusväärne, kui DNA test.
"Ta sünnijärgne nimi oli Susan Malette. Susani ema lahutas oma abikaasast, kui Susan oli kahe aastane ja muutis Susani perekonnanime Carveriks, mis oli ta neiupõlvenimi. Tema isa on prantslane ja peale lahutust kolis ta tagasi Prantsusmaale. Muide, failid mis sa mulle saatsid, sisaldasid viite Susani sünnitunnistusele. Täna oma sõpra selle dokumendi leidmise eest; see oli tähtis. LKA ütles, et Susani sünnitunnistust pole võimalik leida ja nad tegid asendusdokumendi, kui Susan nelja-aastaselt kasuvanemate juurde läks.
"Susani ema sai autoõnnetuses surma, kui Susan kolme aastane oli. Susani ainuke sugulane USAs oli tema emapoolne vanaema, kes polnud suuteline väikese lapse eest vastutust võtma. Nii sai Susanist kohtu hoolealune ja ta kaasati kasuvanemate süsteemi. Talle määrati esimene kasuperekond, kui ta viie aastane oli ja suhe oli edukas. Kuid kui ta kümnene oli, viidi ta kasuisa üle Austraaliasse ja ta suunati kasuvanemate süsteemi tagasi. Gaged olid kui kvalifitseeritud kasuvanemad ja nendest saidki tema kasuvanemad."
"Miks teda keegi ei adopteerinud?" küsis isa.
"Tema vanaema oli vastu esimese kasupere adopteerimiskatsele. Nii jäi ta kasulapseks."
"Miks peaks ta vanaema tema adopteerimise vastu olema?" Küsisin mina.
"Tema ema ja vanaema on mormoonid ja mõlemad, nii tema esimene kasupere kui Gaged, on kristlased. Vastuseis põhines religioonil."
"Kas Susan käib mormooni kirikus?" küsisin mina.
"Pr. Gagele esitati see küsimus tema esimese vestluse ajal. Ilmselt ei ilmutanud Susan kunagi huvi mormooni kirikusse minemise vastu, isegi kui Gaged teda selleks utsitasid. Gaged käivad St. Pauli kirikus ja Susan käib koos nendega.
"Hr. Wilde tänas meid info eest ja ütles, et õnneliku kokkusattumuse tõttu oli ta sel õhtul Gagede pool, et rääkida Susani, hr. ja pr. Gagega. Ta ütles, et räägib neile alibist, Justin ja helistab mulle tagasi.
"Poole tunni pärast ta helistaski tagasi. Ta ütles, et oli rääkinud Gagedele ja Susanile, et Justin oli reedel ja laupäeval kogu päeva Glovises murdmajooksu võistlustel ja et oli üle neljakümne tunnistaja sellele, et ta tegelikult seal oli ja et Justin ei saanud Susanit vägistada.
"Hr. Wilde ütles mulle, et Susan hakkas nutma ja tunnistas, et valetas et sina teda vägistasid. Ta seksis oma pois-sõbraga sellel laupäeval, kümnendal oktoobril. Ta andis meile poisi nime, kuid me ei avalikusta seda, kuna poiss pole teadlik vägistamis-süüdistusest. Temal pole mingit osa olukorras, mille Susan tekitas, ja mis kontrolli alt väljus.
"Justin, sinu nõudmistega on Susan ja Gaged nõus. Nüüd sa tead, miks see juhtus. Sa saad Susanilt kirja, milles ta sinu ees vabandab vägistamis-süüdistuse ja sind vennaks tegemise pärast. Ta kirjutab ka essee milles selgitab, miks seksimine liiga noorelt ja siis valetamine selle üle ja süütule poisile häda kaela tõmbamine on väga kerged ja samas väga valed teha. Sa saad ka selle esse koopia. Sinu nime, või kuidagi teisiti identifitseerimist tema essees ei ole.
"Millises gümnaasiumis ta käib?" Küsisin.
"College Pargi Gümnaasiumis."
"Mis saab süüdistuste kustutamisest, mida Leitnant Gage minu vastu tegi?"
"Tegelikult pole kirjalikke süüdistusi, välja arvatud päeva logi Shell Ridge politseijaoskonnas. Sind pole selles logis nimetatud. Kahele politseinikule, kes sind Los Argos Gümnaasiumi arreteerima tulid, anti su nimi suuliselt. Päeva logis on kirjutatud, et alaealine tüdruk on vägistatud ja politseinikud on saadetud Los Arcose Gümnaasiumi, et leida ja arreteerida alaealine kahtlustatav. Nii et seal polegi midagi kustutada."
"Kuidas nad mu nime teada said?"
"Jalgrataste registreerimise andmebaasist. Sealt on võimalik otsida nime, aadressi, telefoninumbri, ratta registreerimisnumbri, valmistaja ja mudeli jne. järgi. Nagu igast teisest andmebaasist."
"Kuidas nad mu gümnaasiumi teada said?"
"See oli ka kerge. Nad kontrollisid ainult su aadressi maakonna kooli piirkondade kaardil. Aadressi järgi on võimalik leida, millises avalikus algkoolis, keskkoolis või gümnaasiumis sa käid. Seejärel leidsid nad sind kooli õpilaste andmebaasist."
"Haa! Ma poleks uskunud, et see nii lihtne on. Nii et politseil on juurdepääs mu kooli õpilaste andmebaasile?"
"Jah, nagu teised asutused, kellele on juurdepääs lubatud, kaasa arvatud piirkonna prokuröri kantselei. See on lubatud, nii et õnnetuse korral või kui nad on kuriteo ohvrid, oleks võimalik õpilasi leida."
"Hästi. Ma arvan, et ainuke asi, mida pole parandatud, on minu kohta käivad kuulujutud Los Arcose Gümnaasiumis. Ma ei näe, kuidas on võimalik neid kergesti peatada. Aga need on momendil mu suurim probleem."
"Justin, mul on idee, kuidas seda probleemi lahendada. Ma rääkisin Los Arcose Gümnaasiumi direktori hr. Rodinoga. Me korraldame kogunemise, millel räägitakse, mis võib juhtuda õpilasega, kui keegi tema peale valetab. Sinu kool kasutab seda kui õppematerjali. Sinu nime ei mainita, samuti mitte Susani oma. Siiski me kirjeldame, kuidas Los Arcose õpilane sai valesüüdistuse tüdruku vägistamises, keda ta ei tundnud. Me ei lisa, et ta ütles end sinu õe olevat, kuna sa ütlesid, et seda kuulujuttudes pole. Kui lapsed küsivad, on see sinust, on sul võimalik vastata ei või ja."
"See on nii lihtne. Olen plaaniga absoluutselt nõus. See puhastab mu reputatsiooni ja keegi ei arva, et ma oleks tüdrukut vägistanud. Sa peaks samasuguse kogunemise College Pargi Gümnaasiumis korraldama. Ilma nimesid nimetamata ja Los Arcose Gümnaasiumi sealt välja jättes."
"See on hea mõte," ütles isa.
"Olen nõus. Peale seda kui asi on Los Arcose Gümnaaisumis tehtud, räägin ma College Pargi Gümnaasiumi direktoriga ja vaatame, kas on võimalik seda sinna ka planeerida."
"Lahe. Milleks meil siis veel esmaspäeva õhtust kokkusaamist vaja on, kui kõige eest on juba hoolt kantud?" küsisin mina.
"Selle pärast, et Susan Carver tahab sinu ees vabandada ja pr. Gage ja leitnant Gage tahavad ka vabandada. Nad tahavad seda isiklikult teha. Samuti on meile vaja, et nad avaldused teeksid ja neile allkirjad annaksid, nii et need saaks arhiveerida, ja hr. Wildele kui Susani advokaadile ja sinu isale, kui sinu advokaadile anda.
"Ohoo! Ma saan tegelikult kohtuda Susan Carveriga isiklikult. Hea küll. Mulle sobib esmaspäev. Teeme ära!"
See jutustus on autoriõigusega kaitstud Colin Kelly poolt ja tõlgitud eesti keelde tema loaga