Peale lõunat - ja steak oli imeline, nagu parim kondita ribi, kuid veelgi parem, kuna see oli pealt kergelt pruunistunud ja seest täiuslikult keskmiselt küpse - meenus mulle, et isa ütles mulle et tädi Beth tuleb meiega rääkima.

"Mis ajal sa ütlesid et tädi Beth siin peaks olema?" Küsisin mina.

"Ta ütles, et pool kaheksa."

"Hästi, kuna nad võivad ikka veel õhtust süüa saadan ma Ryanile teate ja palun tal teatada, kas ta on oma rahvaga rääkinud. Kui ta on seda teinud, võid sa Ryani emale helistada ja kohtumisaja määrata."

"Ootame ära, kuni oleme Bethiga kohtunud. Ma arvan, et peale seda peaks sa Ryanilt midagi kuulma," ütles isa.

"Jah, olen kindel, et selleks ajaks on ta mulle vastuse saatnud."

Kui ma oma tuppa jõudsin, saatsin Ryanile teate.

Kirjutasin 'anna teada, kui oled oma rahvaga rääkinud' ja vajutasin 'Send'.

Surfisin mõnda aega netis, siis kontrollisin oma mobiili et näha kas Ryan või keegi teine mu sõpradest on mulle teate saatnud, või helistanud. Ryanilt ei olnud midagi. Peale seda, kui olin vastanud teistele, mis olid kõige tähtsamad, nägin ekraanil, et kell on seitse kolmkümmend ja kuulsin uksekella.

Tädi Beth saabus täpselt seitse kolmkümmend. Täpselt. Ma mõtlesin, kas ta mitte ei jõudnud sinna varem ja ei seisnud trepil ja oodanud, kuni kell täpselt seitse kolmkümmend saab, et siis helistada, või oli tema ajastus juhuslikult nii täpne. Otsustasin, et küsin seda temalt. Vähemasti, kuni ta meile räägib, mis ta välja oli selgitanud. Või selle osa oma avastusest, mida ta oli valmis meiega jagama.

Istusime elutoas maha, nii et tädi Beth saaks avada paar toimikut, mis ta kaasa oli toonud.

"OK, siin on see, mis ma välja selgitasin ja teile öelda saan. Soovin rõhutada, et tavaliselt ma ei tee välitöid, kuid see olukord on mulle lähedal, kuna üks mu sugulastest on isik, keda süüdistatakse teise alaealise vägistamises ja ma otsustasin asjasse rohkem pühenduda.

"Leitnant Gage ei olnud kodus, kui me koos šerifi osakonna ohvitseriga saabusime. Siiski oli pr. Gage kodus ja näis väga närviline olevat. Ta ütles, et ei soovi meiega rääkida, kui tema abikaasat seal koos temaga pole. Ma panin ette, et me võtame ta abikaasaga ühendust ja ta võib meiega koos tulla piirkonna advokaadi büroosse Martinezis, kus ta abikaasa võib temaga ühineda ja me võime nende kahega vestelda Susan Carverist ja tema kaebusest. Tema muudkui ütles ei, ta ei taha meiega kusagile tulla. Nii panin ma ette, et ta kuulaks mu küsimused ära ja kui ta tunneb, et võib mõnele nendest vastata, siis oleksin talle tänulik kui ta seda teeks. Selgitasin, et me püüame koguda olulist informatsiooni, et saaksime otsustada, mida kaebusega peale hakata. Valida oli kas minna kaebusega edasi või kui pole piisavalt tõendeid, siis asi kogunisti lõpetada. Siis iga küsimuse, millele ta täna ei taha vastata, küsiksin ma siis, kui me neid koos koos abikaasaga piirkonna advokaadibüroos küsitleme. Ütlesin talle et sellisel juhul annan ma neile mõned kuupäevad ja kellaajad, millede hulgast nad koos abikaasaga võivad valida vestluse jaoks neile sobiva. Sellistel tingimustel ta nõustus, väga vastumeelselt.

"Siin on kokkuvõte küsimustest, milledele ta vastas.

"Nad on Susan Carveri kasuvanemateks olnud viis aastat, sellest ajast kui ta kümnene oli.

"Kõige huvitavam on põhjus, miks nad arvasid et Susan ja Justin on õde ja vend. Ta ütles, et eelmisel suvel osalesid Susan ja Justin mõlemad suvekoolis Diablo Valley Gümnaasiumis. Sa osalesid selles programmis, õigus, Justin?"

"Jah. Osalesin lingvistika kursusel ja sain selle eest nii gümnaasiumi, kui kolledži punkte."

"Igatahes pr. Gage ütles meile et üks Susani sõpradest juhtis ta tähelepanu sellele, kuna tema arvates te kaks olite sarnase väljanägemisega. Ta ütles Susanile, et ta peaks sinuga rääkima. Susan palus oma sõpra sinust mööda jalutada ja su nime välja uurida. Sõber nägi su silti rinnas ja oli üllatunud, et teil sama perekonnanimi on. Pr. Gage ütles, et Susan läks sinu lähedal olevate laste hulka, nii et sa ei märkaks, kui ta sind vaatab. Susan nõustus oma sõbraga, et et te kaks võite kaksikud olla kuid oli liiga tagasihoidlik, et sinu juurde tulla ja rääkida.

"Pr. Gage ütles, et Susan rääkis talle ja ta abikaasale et nägi sind. Nad oletasid, et olete eraldatud kui te beebid olite. Nad oletasid ka, et kuna Susan oli kasuperes, olid sina seda ka. Pr. Gage ütles, et Susanile meeldis mõte et tal vend on, kuid ei tahtnud sinuga rääkida, kuna käisite erinevates gümnaasiumides ja et ta oli liiga häbelik.

"Pr. Gage ütles, et Susan oli närviline vägistamisest politseisse teatamise pärast, kuna see oli tema vend, kes seda tegi. Ta ütles oma abikaasale, leitnant Gagele, selle asemel et Susan oleks ise teatanud. Kuna tema oli politseinik ja Susan rääkis talle, et teda on vägistatud, peab ta seaduse järgi politseisse teatama. Justin, nii see on. Igasugusest seksuaalsest väärkohtlemisest, sealhulgas vägistamisest, millesse on kaasatud alaealine, millest on teadlik politseinik, või LKA töötaja või õpetaja, peavad nad politseisse teatama. Pr Gage ütles, et ta abikaasa kinnitas neile, et ta peab teatama, isegi kui Susan seda ei tee. Pr . Gage ütles, et Susan nõustus pärast mõningast kerget veenmist politseisse teatama."

"Jah, kindlast," ütlesin mina. "Võin kihla vedada, et nende poolt kasutatud 'kerget veenmist' võib nimetada lapse ahistamiseks."

"Me ei tea seda," ütles tädi Beth. Siis ta jätkas.

"Pr. Gage ütles, et ta ei soovi vasta ühelegi teisele küsimusele, nii ütlesin ma et korraldan järgmisel nädalal talle ja ta abikaasale üheskoos vestluse. Soovin seda teha pigem varem kui hiljem. Püüan neid kohale saada, ja Susanit ka, neljapäeval. Isa paistis üllatunud olevat. " Jah, ma tean, et see on kiirustamine ja kui nad advokaadi võtavad, püüab üks nendest arvatavasti vestlust edasi lükata. Kuna süüdistus Justin Carverile, alaealisele on teise alaealise vägistamine, on mul tugev argument, et vestlused tuleb kiiresti teha ja see on neljapäeval või mitte hiljem kui reedel."

"Tädi Beth, ma ei mõista ikkagi, miks peaks Susan ütlema, et ma teda vägistasin, kui ma seda ei teinud."

"Ma ei usu, et me võiksime mingi põhjusega enne välja tulla, kui me pole Susanit põhjalikult küsitlenud. Oled sa sellega nõus, Rob?"

"Nõus."

Isa tõusis. "Beth, enne kui me jätkame, kas te sooviksite sidruni kohupiimakooki ja kohvi?"

Tädi Beth ütles, et ta sooviks mõlemat ja mina ütlesin, et soovin kohupiimakooki, kuid kohvi jätaksin vahele.

Istusime mõnda aega muudest asjadest rääkides ja kui me olime koogiga lõpule jõudnud, pöördus ta tagasi oma visiidi põhjuse juurde.

"Ma tean, et soovid teada Susani küsitlemise kohta. Kuna ta on alaealine, peab vanem, isegi kui see on kasuvanem, vestlusel osalema. Muidugi. Mina olen ka seal. Mida ma teha tahan, on et vestlus Susaniga oleks enne vestlust pr. ja hr. Gagega. Tahan Susaniga vestlust esimesena, et saaksin kohandada küsimusi vestlusel Gagedega, kus Susan ei osale."

"Mida võib öelda Susani ja Gagede advokaatide kohta?" küsis isa.

"Ma eeldan, et Gaged otsivad advokaadi, ja samuti eeldan ma et advokaat esindab ka Susanit."

"Kas LKA ei määra Susanile eraldi advokaati?" Küsis isa. "Võibolla avaliku kaitsja."

"Ei. Ainuke kord kui LKA advokaadi määrab, on siis, kui alaealine on kuritöö toime pannud ja harilikult on see keegi avaliku kaitse büroost, kellel on kogemusi töötamisel alaealiste kaitsealustega."

"Mis juhtub, kui Susan on valetanud ja üles tunnistab. Kas talle jääb sama advokaat kui Gagedel, või saab ta oma advokaadi?" Küsis isa. Tal oli kindla peale tädi Bethile täna õhtul hulga küsimusi.

"Sellisel juhul on see Gagede otsustada."

"Mis siis kui Susan valetas, kuid pr. Gage sundis teda vägistamisest valetama? Kas ta siis saab erineva advokaadi?" Küsisin mina.

"Jah, kuna ta on LKA kaitsealune. LKA palub sel juhul Susasnile arvatavasti avalikku kaitsjat.

"Kas mina tohin küsitluse juures viibida, kuna olen tema ohver, selles vales, mis ta mulle kaela püüab määrida?" Küsisin mina.

"Ei, ega sinu isa, kes on su advokaat, et saa selle küsitluse juures viibida."

"Ma tõesti tahaks küsida, miks ta seda mulle teeb. Kas ma ei saaks küsitlust vaadata läbi sellise poolläbipaistva peegli, nagu ma TV- näinud olen?"

Tädi Beth naeris. "Justin, sa vaatad liiga palju TV-d. Esiteks, ei tohi sa mingil moel sellel vestlusel osaleda. Teiseks pole meie ruumidel piirkonna advokaadibüroos pool läbipaistvaid peegleid. Seal on ainult väikesed koosolekutoad."

"Aah! Ma peaks minema mis-iganes gümnaasiumi, kus ta käib ja küsima, miks ta mulle seda teeb."

"Justin, sa ei tohi mingil juhul selle tüdruku lähedale minna!" ütles tädi Beth ja siis vahtis mulle otsa. "Luba mulle nüüd, et sa ei püüa välja uurida, kus koolis ta käib, või kus ta elab või kus ta oma sõpradega aega veedab ja et sa temaga ei räägiks."

"See on jama. Tema kinnitab, et olen tema vend ja olen teda vägistanud. Mõlemad suured valed. Võin kihla vedada, et kui ma temaga räägin, ütleb ta, et see polnud mina. Teda võidakse olla vägistatud, kuid ta ei mäletanud seda õigesti suvest, kui me Diablo gümnaasiumis kursustel olime."

Nägin tädi Bethi näoilmet. Ta polnud rahul ja ma sain aru, et ei olnud teinud seda, mida ta käskinud oli.

"Hea küll, ma luban seda."

"Kui sa talle lähened, siis kahtlen, kas ta oma juttu muudaks. Igal juhul sa ei tohi, ja ma pean silmas et sa absoluutselt ei tohi temaga rääkida ega lasta tal sind näha. Sind võidakse arreteerida. Kui ta väidab, et vägistas sind, siis kes teab, mida ta veel võib väita, kui ta sind näeb? Eriti kui sa temaga rääkida püüad."

Isa ühines vestlusega. "Bethil on õigus, Justin. Sind on palju raskem kaitsta, kui asi peaks kohtusse minema ja ta võiks õigustatult öelda, et sa tülitasid teda vägistamise pärast või et sa teda jälitasid ja on tõenäone, et tal on tunnistaja, kes võib sinu vastu tunnistusi anda."

"Hea küll, hea küll, te olete mind veennud. Ma garanteerin, et ei lähe tema juurde. Muidugi võib ta tulla mind vaatama või minuga rääkima ja mul poleks selle üle mingit kontrolli."

Tädi Beth raputas pead. "Sul on selle üle kontroll, Justin. Lihtsalt pööra ümber ja jookse Susani juurest minema nii kiiresti kui saad. Kasuta tema haardest pääsemiseks oma murdmaajooksu võistlustel saadud oskusi.

"Noh, see on kõik, mida ma sellel hetkel rääkida saan. Siiski see, mida ma pr. Gagelt teada sain, on väga kasulik."

Kuna olime lõpetanud sellega, mida tädi Beth meile oli kavatsenud rääkida ja nad hakkasid isaga meie sugulastest ja sellest rääkima, mida me kavatsesime tänupühade ajal teha, ütlesin ma et mul on kodutöö teha ja lahkusin. Kodutöö asi oli ettekääne, kuna olin oma kodutöö juba lõpetanud. Läksin oma tuppa vaatama, kas Ryan on mu saadetisele vastanud.

Kui oma telefoni kontrollisin, leidsin teate "HELISTA MULLE!" kõik suurte tähtedega ja hüüumärgiga lõpus. Tundus et tal on halbu uudiseid. Väga halbu uudiseid.